III õpituba – populaarteaduslik kirjutamine

Kas tahaksid, et sinu lõputöö tulemused oleksid arusaadavad laiale avalikkusele ega jääks vaid oma ülikooli seinte vahele? Tihtipeale on teadustööst kirjutamine keeruline – eriti kui vaja on kirjutada lihtsalt ja lühidalt teema kohta, millest ise tead väga palju.

Populaarteadusliku kirjutamise õpitoas õpime teadusajakirjanik Arko Oleski juhendamisel, kuidas kirjutada teadusest nii, et see oleks arusaadav ja põnev inimestele väljastpoolt meie erialasid.

Arko Olesk on Tallinna Ülikoolis teaduskommunikatsiooni lektor, varem on ta olnud ajakirja Tarkade Klubi peatoimetaja ning teadusajakirjanik ajalehes Postimees.

Õpitoas õpime tundma, millised on hea populaarteadusliku teksti omadused ning harjutame, kuidas seda üles ehitada ning leida oma teemast üles kõige huvitavam ja see lühidalt kokku võtta.

Toimumisaeg: 14. aprillil 2018 kell 12.00-16.00
Toimumiskoht: Lossi 36-214

Osalejate arv piiratud! Õpituppa on vajalik registreerumine:
https://goo.gl/forms/WoiSE9kauLsK3p812

Kui selgub, et õpitoast siiski osa võtta ei saa, palume sellest teada anda info@kaaren.ee


II õpituba (akadeemiline kirjutamine)

Kirjutamine ei ole võõras kellelegi. Enamus meist on sahtlipõhja kritseldanud luuletusi või lühijutte, koolis kätt harjutanud kirjandite kirjutamisel, pidanud päevikut või blogi. Akadeemilise teksti kirjutamisel on aga nii mõnedki eripärad, mida tuleks järgida ning mis erinevad tavateksti kirjutamisest.

Kirjutamise õpituba annab hulgaliselt motivatsiooni ja häid nippe, kuidas ennast järje peal hoida. 

Õpitoa viib läbi Tartu ülikooli üldkeeleteaduse teadur Anni Jürine.
Toimumisaeg: 10. märtsil 2018 kell 12.00-16.00
Toimumiskoht: Lossi 36-214

Osalejate arv piiratud! Õpituppa on vajalik registreerumine: https://goo.gl/forms/axkM8cOegEpLelxM2

Kui selgub, et õpitoast siiski osa võtta ei saa, palume sellest teada anda info@kaaren.eeNB! Kõigil osalejatel palume kaasa võtta oma sülearvuti.

Kohtumiseni! MTÜ Kaaren meeskond


Hea tudeng!

Sinu bakalaureusetöö jaoks hindamatu tähtsusega teadusartikkel ei anna ennast internetiavaruses näole? Vaevaga kokkuotsitud viidete ükshaaval töösse trükkimine tundub hirmutav? Infot on palju, aga ei oska kuskilt peale hakata? “Kaaren” ulatab abikäe.

Hea juhendaja! Juhendatav on küll igati tubli ja asjalik, aga aega napib tudengi, kuidas artikleid otsida, viiteid hallata ja olla allikakriitiline? Saada tudeng õpituppa!

Ootame kõiki bakalaureusetudengeid, kellel seisab ees kaitsmine selle kevade esimesse, info otsimist ja haldamist käsitlevasse õpituppa. Osalejatele tutvustatakse andmebaase ning jagatakse nippe, kuidas kiiresti ja efektiivselt neist vajalik info leida. Samuti saab selgeks, mis leitud andmetega edasi teha ehk kuidas on kõige mõistlikum infot hallata.

Õpitoa viib läbi Tartu ülikooli infopädevuse koordinaator Vilve Seiler.

Toimumisaeg: 17. veebruaril 2018 kell 12.00-16:00

Toimumiskoht: Lossi 36-214, Tartu

Õpituppa on vajalik registreerumine: https://goo.gl/forms/uBvDG0WK56tnfDsw2

Osalejate arv piiratud!

Kui selgub, et õpitoast siiski osa võtta ei saa, palume sellest teada anda info@kaaren.ee

NB! Kõigil osalejatel palume kaasa võtta oma sülearvuti.

Kohtumiseni! MTÜ Kaaren meeskond


Eelmise aasta võitjate soovitused:

Mari Kass: “Kui ei oska kusagilt peale hakata, siis alusta kõige lihtsamast – tiitellehe tegemisest. Edasi on juba lihtsam. Samuti, tee endale teene ja suhtle juhendajatega regulaarselt. Niimoodi saad jooksvalt oma küsimusi arutada ning hoiduda puusse panemisest. Ning mida varem alustad, seda kauem on sul aega oma tööga sõbraks saada!”

Meril Mägi: Minu arvates on kõige tähtsam leida teema, mis tudengit ennast köidab, sest siis on motivatsioon palju suurem, et kirjutada valmis hea bakalaureusetöö. Tuleks mõelda oma praeguste huvialade ja hobide peale ning leida koostöös õppejõududega teema, mis ühendaks bakalaureusetöös enda huvi ja akadeemilise probleemi.
Teine hea, kuid mitte eriti originaalne soovitus on alustada töö kirjutamist varakult. Palju lihtsam on tööga tegeleda 1-2 tundi päevas poole aasta jooksul kui kirjutada tööd hommikust õhtuni kuu aega järjest.

Foto: Laura Viidik


 Suled puhtaks!

“Kaaren” alustab oma teist hooaega. Järgmise aasta jooksul korraldame taas bakalaureusetöö kirjutamist toetavaid õpitubasid ja kevadel konkursi parimate tööde väljaselgitamiseks.

Avalöögina esinevad eelmise aasta konkursi võitjad Mari Kass ja Meril Mägi, kes räägivad vabas õhkkonnas, kuidas nende tööd valmisid, millised üldtudenglikud ja spetsiifilised raskused töö kirjutamisel tekkisid ning kuidas nad neist üle said.

Hooaja avame 29. novembri õhtul kell 19 aadressil Jakobi 23.

“Kaarna” loengud ja õpitoad on avatud kõigile huvilistele! Eriti aga kutsume osalema neid, kellel järgmisel kevadel bakalaureusetöö kaitsmine ees seisab. Pakume ka teed, kohvi ja suupisteid.


2016/2017. õppeaasta konkursi uudised

Žürii ühes võitjatega. Kümme erakordselt põnevat ettekannet ning tööd. Aitäh teile! Foto: Liis Vikerpuur

“Kaaren” konkursi võitjad

1. Mari Kass

2. Meril Mägi

3. Helen Ojamäe

4. Taavi Linnus

5. Hanna Vahter

6.-7. Patrick Teppor ja Maria Anttila

8. Marko Moorits

9. Laura Oolup

10. Eisi Kõiv


Žürii

Tööde esitlust hindavad:

Jaan Kõrgesaar – TÜ emeriitprofessor, eripedagoogika
Mari-Liis Madison  –  Jakob Westholmi gümnaasiumis hispaania keele õpetaja
Madli Jõks  –  Tartu Ülikooli makroökoloogia doktorant
Heisi Kurig – Tartu Ülikooli füüsikalise ja elektrokeemia teadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asepresident
Mari Järve – Eesti Biokeskuse teadur


Bakalaureusetöö “Tartu tänavanimestiku ajaline ja ruumiline kujunemine”

Maria Anttila

Tänavanimede roll igapäevaelus on orienteerumise lihtsustamine: nende järgi jõuavad kohale post, takso ja külaline. Nimede tähendus ja selle seosed teiste nimedega enamasti aga erilist tähtsust ei oma, kuigi tegelikult peegeldub selles mitmesuguseid kultuurilisi ja poliitilisi aspekte. Tänavanimedes esineb ka sisemist loogikat. Üks näide sellest on sarjanimed ehk kogum ühel alal esinevatest tänavanimedest, mis on pandud samast teemast lähtuvalt (nt Tartus Supilinna köögiviljanimestik).

Kõnealuses töös on uuritud Tartu tänavanimestiku väljakujunemist sarjanimede seisukohast: selgitatakse nimeteemade ja sarjanimede esinemist erinevatel ajalooperioodidel, analüüsitakse nende valiku põhjuseid ning vaadeldakse nende ruumilist jaotust ja sellest tingitud eripärasid. Tänapäevast nimestiku on täiendatud ajaloolistelt kaartidelt kogutud nimedega. Töö tulemusena valmis tänavanimestiku andmebaas, mis on ühtseks andmestikuks edaspidisteks uurimusteks.

Tartu tänavastik tähendas kuni 18. sajandini linnamüüriga ümbritsetudtänavaid. Toona sarjaviisilisest nimetamisest juttu olla ei saanud. Siiski olid valdavad teatud teemad: religioon, ametid, tähtsad ehitised ja kaubandus. Sarjaviisilise nimepanekuga on väidetavalt (Päll 2009) alustatud Supilinnas 1860ndatel, kuid käesoleva töö allikamaterjal annab mõista, et see saab olla toimunud juba 50 aastat varem. Käibele läks see 19. sajandi lõpus koos ühiskonna arengust ja linnasarase kasvust tingitud nimeteemade mitmekesistumisega. Tartu tänavastik on olnud suhteliselt stabiilne nii ruumiliselt (rajatud tänavad on enamasti jäänud püsima) kui ka sarjanimede suhtes (kuhu sellist on kujundama hakatud, on sama printsiibi kohaselt tegutsetud ka edasi). Ainult Hiinalinnas on esinenud kaks erinevat sarjanime (isikud ja tuulesuunad).

Töö tulemusena näib, et Tartu populaarseimad nimeteemad on loodusest ja pärisnimedest (ees-, koha-, ja isikunimi) inspireeritud tänavanimed, mis on ka semantiliselt selgeimini eristuvad. Kohanimede puhul võib populaarsuse põhjuseks olla juba vana komme panna tänavale nimi selle koha järgi, kuhu ta suundub, eesnimed on paljus põhjustatud religioonist ning isikunimedes domineerivad rahvuslikult tähtsad tegelased ja kunstnikud. Loodusteema populaarsus peitub tõenäoliselt selle positiivsetes konnotatsioonides. Nimede asukohas mängivad osaliselt rolli ka piirkonna iseloom ja tänava asukoht – seega leidub loodusnimesid eelkõige väikeelamute piirkondades ja arstide nimesid haigla ümbruses. Eriti illustreeriv näide on Ropka-Jalaka asum tööstusrajooni ja väikeelamute piirkonna vahel, kus leidubki nii loodus- kui ka tehnikanimesid. Tartu spetsiifikaks on kindlasti ka semantilised üleminekualad, milles kahe erineva sarjanime vahel leidub nimi või nimesid, mille saab liigitada mõlemasse sarjanimesse kuuluva(te)ks.

Töö motivatsiooniteguriteks on vastavat kartograafilist metoodikat rakendava uurimuse puudumine Tartu ning üldiselt tagasihoidlik arv uurimistöösid Eesti tänavate ja tänavanimede kohta. Lisaks on töö kvalitatiivne lähenemine aluseks edasisele kvantitatiivsele uurimisele, milles selgitatakse ruumiliste parameetrite (asukoht, pikkus, tihedus, ristumised) seoseid temaatilise liigitusega ja nende ajaloolisi muutusi.

Allikad:
Päll, P. 2009. Eesti tänavanimede kujunemisest. Emakeele Seltsi aastaraamat 55, 161–175.


Bakalaureusetöö “Analüüsimetoodika väljatöötamine kolme lantanoidi eraldamise protsessi monitoorimiseks”

Mari Kass

Lantanoidid omavad tänapäeva maailmas aina tähtsamat rolli. Neil on erilisi optilisi, magnetilisi, elektrilisi ja katalüütilisi omadusi, mille tõttu on nad tihti oma rakendustes asendamatud. Lantanoidid on kasutusel väga erinevates eluvaldkondades, näiteks rahatähtede turvaelementides, värviliste klaaside koostises ja tuumareaktorite kaitsevarrastes. Aina enam leiavad need rakendust ka paljudes uutes tehnoloogiates, sealhulgas nutiseadmete erinevates komponentides, elektriautode akudes, valgusseadmete ja ülitugevate magnetite koostises ning katalüsaatoritena sõidukite heitgaaside kahjutuks muutmisel.

Erinevate tehnoloogiate arendamisel ja tootmise suurenemisel kasvab ka tarbitavate lantanoidide vajadus. Nende keemiliste omaduste suure sarnasuse tõttu on neid üksteisest aga küllaltki keerukas eraldada, mistõttu võivad puhaste lantanoidide ühendite hinnad olenevalt elemendist olla väga kõrged. Näiteks võib puhta euroopiumi ühendi grammi hind ulatuda 150 euroni.

Kuna nõudlus puhaste lantanoidide järele aina kasvab, oleks tarvis leida lihtne ja kiire meetod nende tööstuslikuks lahutamiseks. Praegu on kasutuses mitmeid erinevaid meetodeid, kuid neil kõigil on oma puudused, mille tõttu on tootmine siiani kallis ja väheefektiivne. Seetõttu on pikemas perspektiivis eesmärgiks sobiva lahutusmeetodi väljatöötamine. Kuna aga lahutusmeetodi efektiivsust tuleb hinnata sobiva analüüsimeetodiga, siis keskendusin oma töö raames just selle väljatöötamisele. Panime püsti mudellahutamise süsteemi ning katsetasime erinevaid meetodeid lahutusjärgseks analüüsiks. Lahutamist katsetati kolme lantanoidi – samaariumi, euroopiumi ja gadoliiniumi – segu põhjal.

Töö tulemusena leiti, et katsetatud meetoditest sobivad lahutuse analüüsiks kõige paremini UV-Vis fotomeetria (komplekseeriva reagendi arsenazo III-ga) ning ICP-MS. Arsenazo III meetodi rakendamiseks arendati lihtne, stabiilne ja kiire metoodika lahutusprotsessi jälgimiseks paralleelselt lahutuse teostamisega. Seega sobib meetod hästi proovide esialgseks analüüsiks, ühtlasi on selle rakendamine odav. Reagent arsenazo III ei ole lantanoidide suhtes selektiivne, seega on lahutuse täpsemaks voolutamisjärgseks kontrolliks võimalik kasutada ICP-MS analüüsi. Kuna ICP-MS analüüs on suuremas mahus küllaltki kulukas, sobib see just vajaduspõhiseks lahutuse kontrolliks. Rutiinse analüüsi saab aga läbi viia arsenazo III meetodiga.

Töö raames leiti sobivad meetodid metallide lahutamisprosessi monitoorimiseks ning edasi on võimalik tegeleda juba nende lahutamisprotsessi parandamisega.


Bakalaureusetöö “Meeste tervisediskursused Postimehe, Õhtulehe ja Delfi online-portaalides”

Meril Mägi

Uurin oma bakalaureusetöös meeste tervisediskursuseid Postimehe, Õhtulehe ja Delfi online-portaalides. Valisin selle teema, sest üha rohkem on kasvanud mure meeste tervise ja keskmise eluea üle, mis on võrreldes naistega halvemas seisundis. Ühest põhjust pole aga leitud ning arvatakse, et meeste lühem eluiga on seotud bioloogiliste, sotsiaalsete, käitumuslike ja psühholoogiliste faktoritega. Suurenenud on nii ühiskonna kui ka mehe enda mure oma tervise ja kaalu üle, mis survestavad meest võtma vastutust oma tervise hoidmise eest. Ühiskonna nõuded mehele ja tema kehale rõhutavad mehe vajadust hoolitseda oma välimuse ja vormisoleku eest.

Infoühiskonna arenguga on muutunud info kergesti kättesaadavaks ning seetõttu võib uudisteportaalidest leida palju artikleid „õige“ ja „vale“ tervisekäitumise kohta. Sellised käitumissuunised tekitavad inimeses soovi mahtuda normi ning sellesse mittevastavuse korral võib inimene end alaväärsena tunda. Töö eesmärgiks on uurida, milliseid tervisealaseid ettekirjutusi meestele nendes portaalides tehakse. Uurin meestele suunatud tervisenõuandeid, artiklites konstrueeritud ideaali mehest ja tema tervisest, vastutuse konstrueerimist ning seda, milliseid käitumissuuniseid vastavad artiklid edastavad.

Tuginen oma teoorias mõistetele medikaliseerumine, tervisepüüdlus ja maskuliinsus ning käsitlen ka naise ja meedia rolli meeste tervises. Lähtun kriitilisest lähenemisest, milles on keskne rõhk inimese enda vastutusel oma tervise eest hoolitsemisel. Põhilised autorid on Conrad, Crawford, Courtenay, Gough ja Stibbe.

Uurimiseks kasutan Norman Fairclough’i kriitilist diskursusanalüüsi, mida kohendan vastavalt oma töö vajadustele. Samuti on mu töö koostamisel suureks eeskujuks Maarja Pärnpuu bakalaureusetöö, mille abil koostasin ka oma kodeerimisjuhendi. Analüüsiühikuks on artikkel ning valimisse kuulusid Delfi, Postimehe ja Õhtulehe online-portaalide artiklid ajavahemikus 01.01.2015-31.12.2016. Bakalaureusetöö lõppvalimisse kuulub 20 artiklit: 10 Delfist, 4 Postimehest ja 6 Õhtulehest.

Uuringu tulemustes selgus kokkuvõtvalt, et mehed peavad kindlasti oma senist tervisekäitumist muutma ja neile on peale pandud vastutus ise oma tervise eest hoolitseda. Lisaks mehele on keskne roll ka riigil, kes peab looma paremad tingimused, nt lühemad ravijärjekorrad ja rohkem meeste tervisealaseid uuringuid läbi viima. Naisele on artiklites samuti peale pandud vastutus märgata oma mehe probleeme ja ta õigel ajal arsti juurde saata. Meeste tervisliku seisundi põhjustena nähti rohkem siiski individuaalseid põhjuseid, mis on tingitud elustiilivalikutest ja riskikäitumisest.


Avaettekanne

Viis (põhjust) huvituda neutronitest. Heisi Kurig, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asepresident

Kuidas näha muististe sisse või vee liikumist taimes ilma uurimisobjekti kahjustamata? Kuidas teha kindlaks vesiniku liikumine tahkises või saada aimu makromolekuli struktuurist lahuses? Paljusid selliseid küsimusi aitavad lahendada erinevad neutronhajumismeetodid. Minu ettekanne võtab kokku erinevate neutronhajumismeetodite olulisuse teadusmaastikul ning Eesti teadlaste rolli nende meetodite arendamisel.


Bakalaureusetöö “Hapniku redutseerumisreaktsiooni uurimine ränikarbiidist sünteesitud ja järelaktiveeritud ning koobalt-lämmastikuühendiga modifitseeritud süsinikmaterjalidel happelises vesilahuses”

Patrick Teppor

Viimaste aastakümnete vältel aktuaalseks probleemiks kujunenud kliima soojenemise üheks põhjustajaks on laialdaselt kasutatav sisepõlemismootor, mis väljastab töötamise käigus suurtes kogustes süsihappegaasi. Üheks alternatiivseks energiaallikaks sobib väga hästi CO2-vaba polümeerelektrolüütmembraaniga kütuseelement, mida saab edukalt rakendada näiteks elektriautodes ja -bussides. Sellist tüüpi kütuseelementide koostises olevad kommertsiaalsed katalüsaatorid sisaldavad aga väärismetalli plaatinat ning on kallid ja ebastabiilsed. Seetõttu on polümeerelektrolüütmembraaniga kütuseelementide tõhustamiseks ja hinna alandamiseks äärmiselt tähtis leida ja uurida uudseid alternatiivseid katalüsaatormaterjale.

Käesolevas bakalaureusetöös uuriti esmalt katalüsaatorites kasutatava süsinikalusmaterjali paljutõotavaks asenduseks sobiva ränikarbiidist valmistatud süsiniku järelaktiveerimise mõju selle omadustele. Eksperimentide tulemustest selgus, et süsiniku järelaktiveerimine parandas küll materjali füüsikalisi omadusi, kuid ei mõjutanud oluliselt selle katalüütilist aktiivsust. Seejärel lisati ränikarbiidist sünteesitud süsinikule koobalti ja lämmastikku, mis tõstis materjali aktiivsust oluliselt ning saavutati hetkel maailmas uuritavate sarnaste katalüsaatoritega võrreldav tulemus. Lisaks sellele nähti stabiilsuskatsetest, et antud töös sünteesitud koobalt-lämmastik süsinikmaterjalid on enam kui kaks korda stabiilsemad kui teiste uurimisrühmade poolt esitatud tulemused sarnaste materjalide kohta.

Seega on käesoleva bakalaureusetöö raames valmistatud uudsed katalüsaatormaterjalid nii kõrge aktiivsusega kui ka hea stabiilsusega, mida on teiste gruppide poolt võrdlemisi vähe saavutatud.


Täname kõiki oma koostööpartnereid ja toetajaid

TÜ raamatukogu – tänu teile jagasime tudengitele parimaid teadmisi, kuidas andmeid koguda

Horisont – tänu teile saab auhinna parim teaduse populariseerija

Renlog – tänu teile saime teha suurepärased õpitoad parimate juhendajatega

Akadeemia – tänu teile on meil nii mõndagi auhindadeks jagada

Lehe pruulikoda – siit tulevad samuti suurepärased auhinnad, mida on tehtud hoole ja armastusega

Rahva Raamat – panustab samuti meie auhinnafondi

Kalev – Eesti suurim magusatootja ei pidanud paljuks meid toetada, aitäh!

Kaaren Stuudio – meie nimekaim panustab veidi omanäolise disainiga

Talveakadeemia – koos teiega asume agaralt tegutsema juba uuel ringil


Bakalaureusetöö “MiR-146a reguleerib epidermise-spetsiifilise miR-203 taset keratinotsüütides”

Merit Müür

MikroRNA – tubli töömees mitmel alal

Väga palju räägitakse sellest, et geenid on olulised. Samas – mis on geenid? Vaid keemiline DNA järjestus, mis kõigil inimestel on 99,9% ulatuses sama. Lisaks on ühel organismil kõikides rakkudes sama järjestus. Kuidas on siis võimalik, et iga organismi rakk ei ole täpselt ühesugune? Et lihased on ikka lihased ning veresoontes liiguvad vererakud?

Siinkohal tulevad mängu epigeneetilised ehk genoomi „ümber“ olevad muutused. See tähendab, et genoomis on kindlad lülitid, mis lubavad osadel geenidel avalduda, aga teistel mitte. Lihas- ja vererakkudes on sisse lülitatud erinevad geenid.

Põhimõtteliselt kogu genoom on lüliteid täis ning seda seetõttu, et raku eluolu poleks ei ühele ega teisele poole kaldu, vaid sujuks just tasakaalus. Lülitamises osaleb väga palju erinevaid faktoreid. Ühed neist on minu uuritavad mikroRNA-d.

MikroRNA-d suudavad geene vaid välja lülitada. Kuid ei tasu veel arvata, et nad seetõttu vähem kasulikud oleksid! Neil on võime blokeerida tegureid, mis omakorda teisi faktoreid välja lülitavad, ning seeläbi nad lõppkokkuvõttes hoopis aktiveerivad.

Miks nad aga olulised on? Kui mikroRNA-de (ja seetõttu geenide avaldumise) tasakaal on paigast ära, võivad tekkida igasugu haigused. Juba on leitud, et mikroRNA-d on olulised erinevate vähivormide, immunoloogiliste ja paljude teiste haiguste puhul. Mina aga uurin lähemalt nahahaigust atoopilist dermatiiti, kus samuti mikroRNAd on väga tähtsad tegijad.

Atoopilise dermatiidi puhul on nahas pidev põletik, mis on tekkinud näiteks bakterite või allergeenide tõttu. Põletik põhjustab naharakkude vahel olevate sidemete katkemist, et keha kaitsvad immuunrakud bakteritele paremini ligi pääseksid, mis aga omakorda laseb suuremal hulgal bakteritel siseneda. Nõiaring.

Kui aga keha põletikku piisavalt kiiresti ei vähenda ning see muutub krooniliseks, siis võib tekkida vähk. Miks? Sest mikroobide hävitamiseks toodab keha erinevaid aineid, mis tekitavad bakterites mutatsioone, kuid pihta võivad saada ka keha enda rakud ning selle tagajärjel vähiks muutuda.

Samuti sureb põletiku korral suur hulk rakke ning see koe osa on vaja taastada. Rakkude hulga kiire kasv võib kaasa tuua selle, et jagunemist ei kontrollita nii korralikult, kui oleks vaja, ning jälle tõuseb risk vähi tekkeks.

Mina uurin kahte mikroRNA-d, millest üks on põletikuvastane ning teine blokeerib naharakkude jagunemist. Nende kahe mikroRNA seoste uurimine võib aidata tulevikus toota efektiivsemaid põletikuvastaseid ravimeid ja ennetada nahavähi teket.


Bakalaureusetöö “Eesti jalaväeosade luureüksuste tegevus ja taktika Vabadussõjas”

Taavi Linnus

Esimesena sisse, viimasena välja –  nii kõlab täna Tapa kaitseväelinnakus treenitava luurekompanii hüüdlause, mis väljendab seal teenivate meeste suhtumist meid potentsiaalselt ähvardava ohu vastu. Luurekompaniis ajateenistuse läbinuna tean, kuidas tegutsevad luureüksused täna ning millist taktikat nad kasutavad. Kuid kuidas tegutsesid luurajad pea 100 aastat tagasi, kas neil oli peale informatsiooni kogumise veel mõni ülesanne ja milline oli nende taktika?

Varem pole luureüksuste tegevust ja taktikat Vabadussõjas uuritud, mis muudab antud uurimuse Eesti sõjaajaloo seisukohalt loodetavasti verstapostiks järgnevatele. Uurimuse koostamisel oli raskuskese nii allikate koondamisel kui ka luureüksuste taktikast arusaamisel, kuna tegemist on üksustega, mis üldjuhul tegutsevad vastastest ümbritsetuna ning iga situatsioon nõuab omamoodi taktikalist lähenemist.

Uurimuse esimeses peatükis leiti, millised luureüksused tegutsesid Vabadussõjas nii polgu kui ka üksikpataljoni tasemel, milliste üksustega käidi luurel ning kuidas luuret teostati. Lisaks leiti, et luureüksuste ainsaks ülesandeks ei olnud informatsiooni hankimine, vaid ka teatava eelväena tegutsemine. Uurimuses kirjeldatakse ka tsiviilisikutelt informatsiooni saamist kui ühe põhilise luuremeetodina ning kuidas eristati omi üksuseid vastastest. Peatükis käsitletakse ka luureüksuste poolt kasutatud sõjakavalusi Vabadussõjas ning üksuste poolt teostatud reide, mille eesmärgiks oli vastase häirimine ning nende kontrolli all olevate objektide hävitamine.

Uurimuse teine peatükk on pühendatud luureüksustele, kes tegutsesid jalaväeülesannetes. Peatükis kirjeldatakse luureüksuste kasutamist nii ründel kui ka kaitsel. Välja tuuakse ka teised ülesanded, mida luureüksused pidid läbi viima nagu sidepidamine ning julgestus- ja valveteenistus.

Töö käigus suudeti analüüsida ning liigitada luureüksuste tegevus ja taktika Vabadussõjas. Uurimuses on kasutatud hulgaliselt näiteid luureüksuste tegevustest, mis muudab töö loodetavasti igale lugejale informatiivseks ja huvitavaks.


Bakalaureusetöö “Lämmastikinhibiitorite mõju toitainete ringele põllumajandusmaal”

Hanna Vahter

Toidu tootmine põllumajanduses on alates eelmise sajandi lõpust pidevalt intensiivistunud, kuna rahvaarvu tõusuga Maal kasvab ka toiduvajadus. Põllumajandussektori negatiivne mõju keskkonnale on seetõttu oluliselt kasvanud, kuna suurem tootmine nõuab ka suuremat taimekaitsevahendite ning eriti lämmastik- ja fosforväetiste kasutamist. Viimased aga põhjustavad põllumajanduslikku hajureostust ning kasvuhoonegaaside emissioone, mistõttu väetiste efektiivsuse suurendamine ja mahu vähendamine on keskkonna seisukohalt oluline.

Põllumajanduslikust hajureostusallikast pärinevat toitainete liikumist keskkonnas on raskem kontrollida, jälgida ja vähendada kui punktreostusallika puhul, mistõttu on hajukoormus palju ohtlikum. Toitained kantakse põllumajanduslikult maalt otse jõgedesse ja kraavidesse eelkõige vihma ja lumesula veega, mis on ohtlik, kuna lämmastiku ja fosfori liigne kontsentratsioon põhjustab eutrofeerumist. Põllumajandusest pärinev olulisim kasvuhoonegaas on dilämmastikoksiid, mis moodustab 60% kogu sektori heitest. N2O põhjustab kasvuhooneefekti, kuna on võimeline absorbeerima Maalt tagasi peegelduvat pikalainelist soojuskiirgust ning tõsta seeläbi atmosfääri keskmist temperatuuri.

Üheks võimaluseks põllumajandusliku hajureostuse ja kasvuhoonegaaside lendumise mõjusid vähendada on lämmastikinhibiitorid, mis peatavad teatud ajani nitrifikatsiooni esimese etapi (ammooniumiooni (NH4+) reageerimise nitritiks (NO2-)), seeläbi suureneb taimedele kasuliku ammooniumlämmastiku (NH4-N) kontsentratsioon mullas ning väheneb N2O lendumine ja fosfori ning nitraadi leostumine. Lämmastikinhibiitoreid on maailmas erinevaid, kuid Eestis võeti esmakordselt kasutusele preparaat nimega vizura. Selle mõju toitaineteringele vedelsõnnikuga väetatud põllumajanduslikul maal selgitati perioodil august-oktoober 2016. aastal Kehtnas läbiviidud uuringus.

Kehtnas jagati 20 hektari suurune põld kaheks võrdseks osaks, mõlemale põlluosale külvati talirapsi, ning väetati vedelsõnnikuga. Katsepõllule laotati vedelsõnnik koos lämmastikinhibiitori vizuraga, katsepõllule laotati ainult vedelsõnnik. Uuringu käigus võeti mõlemalt põlluosalt staatiliste pimekambritega gaasiproove ning analüüsiti N2O-N voogusid. Lisaks võeti mõlemalt põllult mulla ja mulla drenaaživee proove, et hinnata NO3-N, NH4-N, P ja PO4-P kontsentratsioone ja leostumist. Töö tulemused võimaldavad võrrelda lämmastikinhibiitori mõju toitainete ringele vedelsõnnikuga väetatud põllul.


Bakalaureusetöö “Epigeneetilised muutused kujundavad seoseid lindude genotüüpide ja käitumistunnuste vahel”

Mart Kiis

Käesolev bakalaureusetöö loob ülevaate epigeneetilistest mehhanismidest ning nende mõjust lindude käitumisele. Epigeneetika on rakutuumast sõltuv pärilikkus, mis ei ole tingitud muutustest DNA-järjestuses. See on teadus muutustest geenide avaldumises, mis ilmnevad diferentseerunud rakkudega organismides, ja olemasolevate geenide avaldumise mustrite mitootilisest pärandumisest. Oluline on, et muutused toimuvad, nagu ka eesliide „epi-„ viitab, geenide pinnal, mitte geenide sisemuses. Epigeneetilised mehhanismid on vajalikud geneetilise programmi lahti pakkimiseks. Tähtsamad ja ka selles töös käsitletavad epigeneetilised mehhanismid on DNA-metülatsioon, histoonide modifikatsioon, RNA-ga seotud vaigistamine ehk RNA interferents ning lisaks emamõjud, mida võib laiendada ka keskkonnamõjudele. Kuna epigeneetika on teaduse kontekstis pigem noor valdkond, on ka sellekohaseid uuringuid, eriti lindude käitumisega seotud uuringuid, veel näiteks geneetikaga võrreldes väga vähe.

Epigeneetika on olulisel kohal käitumisteadustes, kuna mitmete epigeneetiliste mehhanismide abil on võimalik seletada teatud käitumistunnuseid. Käitumise moodustavad kõik jälgitavad protsessid, millega organism vastab oma keha stabiilse sisekeskkonna või mingite väliskeskkonna tegurite muutustele. Epigeneetika ja käitumise seost on seni enim uuritud rottidel, hiirtel ja ka inimesel. Samuti on kujunemas olulisteks mudelorganismideks linnud, kellel tehtud epigeneetika uuringute arv pidevalt kasvab. Lindudel on leitud seos DNA-metülatsiooni ja käitumise vahel DRD4- ja SERT-geenide uurimisel. Seos lindude käitumisega on leitud ka RNA-interferentsi puhul, kuid seni puuduvad tööd, mis käsitleksid lindude käitumist ja histoonide modifikatsioone. On uuritud ka keskkonnategurite, peamiselt stressi mõju lindude käitumisele ning täheldatud teatud seoseid, mille taga on tõenäoliselt epigeneetilised mehhanismid.

On selge, et nii DNA-metülatsioon kui RNA-interferents kujundavad lindude käitumist ja seega mõjutavad mingis eluetapis isendil toimuvad epigeneetilised muutused seost tema genotüübi ja käitumistunnuste vahel. Lisaks epigeneetilistele mehhanismidele on olulisel kohal keskkonnast tulenevad tegurid, mis tõenäoliselt just nimelt nende samade mehhanismide kaudu mõjutavad lindude käitumise välja kujunemist. Kuna on näidatud, et nii epigeneetika kui keskkond mängivad isendi käitumisel olulist rolli, on selge, et ainult geenipõhised uuringud ei võta arvesse kõiki mõjusid indiviidi käitumisele.


Bakalaureusetöö “Küberrünnakute rakendamine hübriidsõjapidamise meetodina Eesti, Gruusia ja Ukraina näitel”

Laura Oolup

Hübriidsõda on pärast Krimmi annekteerimist ’roheliste mehikeste’ poolt kujunenud aktuaalseks terminiks, mille üle järjepidev diskussioon aset on leidnud. Küsimus ei seisne vaid selles, mis hübriidsõda täpselt on, vaid ka kontekstis, kas taoline eraldi sõjapidamise viis üldse eksisteerib.

Võimalikest hübriidsõjapidamise meetoditest on autor valinud uurimisobjektiks küberrünnakud, sest küberruumist ollakse üha enam sõltuvam, mis teeb ühiskonna sedavõrd haavatumaks küberrünnakutele. Tugevdamaks valmidust taolisele julgeolekuriskile vastu seista, on vajalik mõista vastava ohu olemust. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida, kuidas rakendatakse küberrünnakuid hübriidsõjapidamise meetodina ja seeläbi on püstitatud hüpotees, et sõja olukorraga kaasnevad ulatuslikumad, intensiivsemad ning kõrgema raskusastmega küberrünnakud.

Eesmärgi saavutamiseks viib autor läbi võrdleva analüüsi kolme juhtumi baasilt, kus hübriidsõjapidamise meetodit küberrünnakuna rakendati: Eesti vastu 2007. aastal, Gruusia vastu 2008. aastal ning Ukraina vastu perioodil 2013. aasta november kuni 2015. aasta detsember. Küberrünnakute ulatuse, intensiivsuse ja raskusastme määramiseks teeb autor mõõtmised tulenevalt rakendatud küberrünnakute ründetüübist, küberrünnakute teostajate varieeruvusest. Küberrünnakute intensiivsust mõõdab autor kontekstis, kas tegu oli relvastatud rünnakuga võrdväärse küberrünnakuga või mitte. Ulatus sõltub küberrünnakute sihtmärkidest. Kolme juhtumi mõõtmistulemuste võrdlusest selgus, et küberrünnakute raskusaste oli kõigil juhtudel kõrge tulenevalt rünnakutest informatsiooni terviklikkuse vastu. Küberrünnakute intensiivsus oli kõrge vaid Ukraina puhul, kuna teostati edukas füüsiliste tagajärgedega rünnak Ukraina elektrijaama vastu. Sõja olukorras Gruusia ja Ukraina puhul kaasnesid ulatuslikumad küberrünnakud ning intensiivsus rünnakute läbiviijate kontekstis oli kõrge erinevalt Eesti juhtumist. Seeläbi ei pea paika püstitatud hüpotees, sest ainult sõja olukorraga ei kaasne kõrgema raskusastme ning tingimata intensiivsemad küberrünnakud hübriidsõjapidamise meetodina. Võrdluse tulemusena aga selgus, et sõja olukorraga kaasnevad ulatuslikumad küberrünnakud ning intensiivsemad rünnakute teostajate kontekstis.


Bakalaureusetöö “Donald Trumpi valimisvõit ja aktsiaturgude reaktsioon”

Marko Moorits

Ameerika Ühendriikide president on üks maailma tähtsamaid inimesi, seega toovad sealsed presidendivalimised kaasa olulisi muutusi. Aktsiaturud reageerivad sündmustele, lähtudes ootuste muutumisest, mistõttu saab neid vaadelda tuleviku majanduse seisukorra indikaatoritena. Sellest lähtuvalt on uurimuse eesmärk mõõta aktsiaturgude reaktsiooni Donald Trumpi valimisvõidule ja põhjuste väljaselgitamine, et teha prognoose tuleviku kohta. USA presidendivalimiste ja aktsiaturgude suhteid on varasemalt uuritud üsna palju ning siinkohal on eelkõige eeskuju võetud uurimustest, mis hindavad turu reaktsiooni uuele presidendile vahetult.

Uurimuses on põhiliselt kasutatud andmeid Yahoo Finance’i internetileheküljelt ning USA aktsiaturgude väljenduses on börsiindeks S&P 500. Tehtud on regressioonimudelid, mille alusel uuritud aktsiaturgude käitumist. Selgus, et Donald Trumpi võidule järgnenud aktsiaturgude reaktsiooni tuleb oluliseks pidada. Analüüsides presidendivalimisi alates aastast 1980, sai koostatud regressioonimudel, mille põhjal on võimalik järeldada, et investorid reageerisid Donald Trumpi valimisvõidule positiivselt, kuna ootavad tema presidentuuri vältel keskmiselt 3,04%list iga-aastast majanduskasvu.

Majandusmulli ohtu võiks prognoosida aktsiaturgude väga tugevale reaktsioonile põhinedes, kui Donald Trump peaks taas presidendiks valitama. Sama teemat saaks edasi uurida, võrreldes aktsiaturgude reaktsiooni teiste majanduse seisukohast oluliste näitajatega (rahvastiku kasv, tööjõu näitajad), et teada saada, kas investorite optimismil on teisigi aluseid.


Bakalaureusetöö “Kutseõpetajate hinnangud arvutipõhiste testide kasutamisele ja enda digipädevustele arvutipõhiste testide valdkonnas”

Eisi Kõiv

E-hindamine on lihtne kui torditegu

Millist torti sa teeksid, kui sul oleks kapis olemas hapukoor, toorjuust, suhkur, küpsised ja marjad? Aga millist hindamismeetodit kasutaksid, kui oleksid õpetaja, kellel oleks olemas erialased teadmised, õpilaste teadmiste hindamise vajadus, netivõrk ja arvutid? Vastus esimesele küsimusele: me saaks teha igava toorjuustutordi, kasutades ainult toorjuustu ja küpsiseid, kuid saaks teha ka maitseküllase mitmekihilise toorjuustutordi kasutades kõiki olemasolevaid tooraineid. Vastus teisele küsimusele: me saaks õpetajana hinnata õpilasi traditsioonilise paberil koostatud testiga, kuid saaksime teha seda ka õpilasi motiveerivamalt, kasutades olemasolevaid digimaailma võimalusi.

Lõuna-Eesti kutsekoolide kutseõpetajate seas läbi viidud uurimuses, leiti, et vaid 66% õpetajatest kasutab õppetöös e-hindamist. See protsent ei ole väike, kuid arvestades hetkel aktuaalset digipööret ja nutimaailma lembust, võiks see protsent olla oluliselt suurem. Kui meie digipööre oleks suur sünnipäevatort, siis peaksime laskma lapsel puhuda küünlaid tordilt, millest rohkem kui veerand on juba söödud…Kas ta oleks siis õnnelik? Pigem ei. Meie õpilased ei saa tunda end klassiruumis kui kalad vees, rõõmus nägu ees, kui ligi kolmandikul neist ei lasta innovaatilisest õppimisest rõõmu tunda.

Ema ütleb ikka, et harjutamine teeb meistriks. Et mida enam sa tordi tegemist harjutad, seda paremaks sa selles saad. Ka kutseõpetajate e-hindamise kasutusega on nii. Mida sagedamini õpetajad e-hindamist õppetöös kasutavad, seda kõrgemalt julgevad nad hinnata enda e-hindamise integreerimise oskust õppetöösse. Esineb ka tõsiasi, et kes teab paremini, kuidas arvutipõhiseid teste õppetöös kasutada, see enamasti ka kasutab. Eks ta ole ikka nii, et kes teab kuidas torti teha, see teeb.. ja kes ei tea, see ei tee.

Kuid fakt on see, et hea tordi tegemiseks on vaja head retsepti. On vaja teada, millised on põhja ja täidise tegemise võimalused ning kuidas neid kombineerida parimate maitsete saavutamiseks. Kutseõpetajad vajavad üha enam praktilisi koolitusi, et teada, millised on arvutipõhiste testide kasutamise funktsioonid, tagasisidestamise võimalused ja kuidas neid lihtsalt ja kiirelt õppetöösse lõimida.


Bakalaureusetöö „Tartu linna kuvand ja selle kartograafiline kujutamine“

Helen Ojamäe

Igal inimesel on kindel arvamus teda ümbritsevast keskkonnast. Kuvand meid ümbritsevast moodustub kahe osapoole – keskkonna ja selle vaatleja – vahelisest suhtlusest. Keskkond pakub vaatlejale hulga väliseid tunnusjooni ning vaatleja valib, korrastab ning annab väärtuse sellele, mida ta näeb. Iga vaatleja eesmärk, tõlgendamisvõime ning varasem side teda ümbritseva keskkonnaga on aga erinev, mistõttu võib kuvand keskkonnast erinevate inimeste silmis varieeruda. Tugeva kuvandi tekkimisele aitab kaasa keskkonnas esinevate füüsiliste objektide „ettekujutletavus“. Objekti muudab ettekujutletavaks näiteks selle silmatorkav kuju, värv või asetus. Hästi ettekujutatavateks objektideks võivad olla erinevad arhitektuurirajatised, mida inimesed näevad kui eraldiseisvaid sümboleid ning omistavad neile tähenduse.

Tänapäeva kiires ühiskonnas on informatsiooni visuaalne esitamine kiiresti populaarsust kogumas. Tihtipeale saab keerukat geograafilist sõnumit kaardi abil lihtsamalt edastada kui sõnade ja tabelite kaudu, sest kvaliteetne kaart on ise suurepärane sõnumi edasikandja ning vajab väga vähesel määral lisateksti selle sõnumi täiendamiseks. Kaartide puhul võib rääkida kartograafilisest keelest, mille sõnadeks on kartograafilised märgid. Märkide abil saavad kartograafid kaardil edastada teatud objektide asukohti ning tõsta esikohale olulist informatsiooni. Teatud kohale iseloomulike objektide visualiseerimiseks saab edukalt kasutada piltkaarte, mille eesmärk koha iseloomu kujutamiseks seal esinevate üksikobjektide võimalikult ikooniline ning detailne edasikandmine.

Minu bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada Tartu linna üldised olulisimad objektid, iga linnaosa individuaalne sümbolobjektobjekt ning vaadelda sümbolobjektide muutumist ajas. Tulenevalt töö eesmärgist püstitati uurimisküsimused:

  • Mis on inimeste arvates tähtsaimad sümbolobjektid Tartus?
  • Mida peavad tartlased oma linnaosa olulisimaks sümbolobjektiks?
  • Kas tartlasele olulisemad kohad Tartus asuvad linnaosas, millega ta ennast enim seostab?
  • Kuivõrd haakuvad ajaloolistel kaartidel Tartu kujutamiseks kasutatud objektid inimeste nägemusega Tartust?

Küsimustele vastuste leidmiseks teostatakse uurimuslik osa, mis koosneb kahest etapist. Esimene on arhiivimaterjalidel põhinev Tartu ajalooliste linnaplaanide analüüs, mille eesmärgiks on vaadelda sümbolobjektide kartograafilist kujutamist pilt- ja markeeritud objektidega kaartidel ning nende muutumist ajas. Teine osa uurimusest on küsitlus, mis on teostatud kahes osas – veebi- ning tänavaküsitlus.  Küsitlus koosneb kümnest küsimusest, kus lisaks üldtaustale (sugu, vanus, rahvus, elukoht) palutakse inimestel nimetada nende meelest Tartu linna olulisimad sümbolobjektid, Tartut iseloomustavad omadussõnad ning end Tartu linna elanikuna määratlenud vastajatel palutakse nimetada ka tähtsaim sümbolobjekt endaga enim seostatavas linnaosas. Tänavaküsitluse eesmärgiks on kontrollida veebiküsitlusega laekunud vastuste paikapidavust ning ühtlustada vastajate soolist ning vanuselist jaotuvust. Veebi- ja tänavaküsitluse jaoks kasutatakse samasugust küsitlusankeeti.

Saadud tulemusi analüüsitakse ning vaadeldakse erinevatest aspektidest – võrreldakse nii eri generatsioonide, tartlaste ja mitte-tartlaste kui ka veebis vastajate ning tänaval küsitletute arvamusi.

Töös on pannakse suurt rõhku ka linna kuvandi visualiseerimisele erinevate jooniste abil. Enimnimetatud Tartu üldised sümbolid, iga linnaosa eraldiseisvad sümbolobjektid ning Tartu linna iseloomustavad omadused visualiseeritakse Adobe Illustrator programmi abil erinevatel joonistel.


II voorus osalejad

Marko Moorits, Eisi Kõiv, Laura Oolup, Patrick Teppor, Meril Mägi, Taavi Linnus, Maria Anttila, Helen Ojamäe, Mari Kass ja Hanna Vahter

Ajapuudusel ei saa kahjuks oma tööd tulla tutvustama Mart Kiis ning Merit Müür, kuid loome võimalusel videosilla.

 


Kuidas teadusest populaarselt kirjutada?

Soovitame kiigata siia, kus Villu Päärt on väga hea ülevaate teinud.

https://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/teadus/kuidas_teadusest_populaarses_vormis_kirjutada.pdf


Akadeemilise kirjutamise õpitoa materjalid

KAAREN KOOLITUS_1


Esimese õpitoa materjalid on leitavad alljärgnevatelt linkidelt (muuhulgas Zotero).

 https://sisu.ut.ee/zoterojuhend

 https://sisu.ut.ee/otsing/avaleht

 


Protsess

Mis on bakalaureusetöö juures kõige olulisem?

Mina arvasin, et valmis töö. Ideaalne töö. Ja nii ma kirjutasin töö valmis. Ning lootsin, et mu juhendaja ja sõbrad-tuttavad näevad seal ainult head ning võimalikult vähe vigu.

Kus ma vea tegin?

Juba päris alguses. Sest bakalaureusetöö kirjutamine on protsess. See protsess on kõige olulisem. 

Sa püstitad probleemi. Teed mustandi. KÜSID TAGASISIDET. Võimalikult põhjalikku. Teed uue mustandi. KÜSID TAGASISIDET. Kirjutad lõppversiooni. Küsid veelkord tagasisidet.

Kui protsessis ei ole kvaliteeti, siis on seda äärmiselt raske saavutada ka lõpp-produktis.

Head kirjutamist!


Soovitame kiigata ka siia leheküljele:

http://www.inspiratsioon.ee/magistritoo-ja-bakalaureusetoo-praktilised-nipid-loputoo-kirjutamiseks/ 

Kust tulevad tähemärgid ja kuhu kadus motivatsioon?

Hea tudeng! Kui ka sina oled viimasel ajal pead murdnud oma lõputöö üle, siis tea, et sa pole üksinda – koos sinuga higistavad ja kirjutavad oma bakalaureusetööd veel mitmed tuhanded üliõpilased. Koos on kergem arutleda, sest üllatuslikult on esilekerkivad probleemid väga sarnased. Lisaks kasulikele näpunäidetele pakuvad õpitoad võimaluse ühiselt oma töö üle arutleda.

Oled väga oodatud!

 

 

 


Tarku mõtteid avaürituselt

Margus Niitsoo:

1) Alusta nii vara kui võimalik. Mida varem asud mõtteid koguma, seda lihtsam. Esimene asi mis kirja panna on kavapunktid – peatükkide pealkirjad ja mida nendes käsitleda plaanid

2) Räägi juhendajaga läbi vastastikused ootused: kuidas ta eelistab et temaga suhelda, kui kiiresti sa võiks vastuseid oodata, kui mitu korda ta su tööd lugeda plaanib ning millega oskab ja ei oska aidata.

3) Kui oled ummikus, otsi abi. Oskus saada aru, et sa abi vajad, tuleb kasuks ka edasises elus. Ei ole mõtet kulutada tunde või päevi asja kallal, millest juhendaja sind 5 minutiga üle aidata oskab. Küsida karta ei tohi!

4) Ära karda kirjutada musta teksti. Tihti on lihtsam oma mõtted esialgu mustalt kirja panna ja pärast lõiku toimetada või ümber kirjutada, kui kohe alguses puhtalt kirjutada üritada.

5) Lõputööd on valdkonna piires suhteliselt sarnased, niiet enne alustamist otsi mõni eelneva aasta sama rühma töö ja sirvi läbi. See annab hea ettekujutuse, mida sinult oodatakse.

Ken Ird:

  • Akadeemilise kirjutamisoskuse vastuoksus ja suurim väljakutse on võime kirjutada lihtsalt keerulistest asjadest. Ära karda näida oma mõtete väljendamisel liialt lihtsakoeline või napisõnaline, kuid jää seejuures kindlasti täpseks ja asiseks.
  • Ole julge võtma oma uurimistöös põhjendatud seisukohti – akadeemiline uurimus ei ole referaat ega uurimistulemuste raport, vaid sinu teadmistel ja oskustel põhinev ja sinu poolt põhjendatud vastus(ed) sinu enda uurimisküsimus(t)ele.
  • Õpi eesti keele ja inglise keele kõrval lähemalt tundma ka muid väiksemaid keeli: võõrkeelte omandamise kaudu õpid paremini mõistma oma emakeelt ja arendad oskust, kuidas iseennast selgemini väljendada.
  • Hoia nii juhendajaga suheldes, tema märkusi arvestades kui ka ise oma teksti toimetades alles kaine talupojamõistus ning kui oled endas kindel, julge säilitada omaenda iseseisev vaatepunkt või seisukoht.